ÄREVDEPRESSIIVNE ÜHISKOND  ehk  HINGEHÄDADE EPIDEEMIA

Kuidas me saame Teid aidata

Hinge ja Hingamise Kliinik tugineb tõdemusele, et Hingehädad on tihedalt seotud Hingamisega. Väga suur osa nimestest hingab valesti (düsfunktsionaalselt), nii et keha on pideva alaägeda stressi seisundis koosi sellest tulenevate paljude negatiivsete tagajärgedega. See võib lisafaktorite lisandumisel viia ärevushäireni, kroonilise väsimuseni, depressioonini, astmani. Meie kaasaegses stressirohkes maailmas ülilevinud seisundid. Sellise vale hingamise käigus viiakse välja ebaproportsionaalses koguses CO2 koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega – Vaatamata sellele, et teil on ümber ja ka veres küllaldaselt hapnikku, ei saa koed seda kätte  s.t ollakse ikkagi hapnikupuuduses (hapnikuvõlas)on pidevas „alaägeda” stressi seisundis ja see ei ole kehale sugugi hea.Meie hingamisteraapiad võimaldavad teil korraga parandada nii hingamist kui ka üldist tervist, kuna need on omavahel tihedalt seotud. Hingamise korrigeerimine aitab väga paljude terviseprobleemide korral.

.Lisaks nn. „igapäevase hingamise” muutmisele, suudavad meie ravijad viia teid TERVISTAVA HINGAMISE eritehnika abil nn, Muutunud Teadvuse Seisundisse (millesarnast seisundeid tekitab näiteks Amazonase taimejook Ayahuasca, mida viimasel ajal on hakatud väga tõsiselt teadlaste poolt uurima selle teadvust avava ja ka depressioonivastase mõju suhtes.Hingamise ja teadvuse tasandite vahel on otsene seos, kinnitavad psühhiaatrid Carl.Jung, prof Stanislav Grof

 

Hingamistehnikate mõju:

1) füsioloogiline puhastumine ja hingamisvõimekuse taastamine
2) emotsionaalsest ja igapäevaelu stressist vabanemine;

Hingamise juhendatud eritehnikate (hingamismeditatsioon, hingerännak) tulemus:

1) haiguste põhjusteni jõudmine ja tervenemine
2) uutesse dimensioonidesse viiv vaimne teekond.

 

ÄREVDEPRESSIIVNE ÜHISKOND ehk HINGEHÄDADE EPIDEEMIA

Aili Lindmäe

Depressioon ja ärevushäired näikse olevat vallutanud juba suurema osa maailmast. Eri paigus inimestega kohtudes ja pikemalt vesteldes, jõuab ikka ja jälle stressi ja depressiooni teemani. USA-s neelab antidepressante üle 40 MILJONI inimese. Lisame sinna ärevuse, unehäirete jms sarnaste probleemid ja numbrid on muljetavaldavad. No mis katk see kõnnib mööda maad, mis on selle põhjustaja ja kuidas see kontrolli alla saada?

Depressiooni nimetus tuleneb inglise keelsest sõnast „depress“ allasurumine ja väljendab alateadvusesse lukustunud tundeid ja emotsioone, nagu hirm, häbi, viha, kurbus, valu jne. Lukustumise põhjuseid on mitmeid, need võivad olla tingitud peale surutud moraali-, kasvatus- või religioossetest normidest ja võivad ka tuleneda ebasobivatest situatsioonidest ja õnnetusjuhtumitest, traumadest, kus nende läbitöötamiseks ei ole olnud võimalust, piisavalt aega ja teadlikkust või on puudunud sellega toimetulekuks oskuski. Väga suure trauma puhul kaitseb psüühika ennast selliselt, et pühib toimunu minema tavateadvuse tasandilt, kuid kehasse ja alateadvusesse jääb see alles ning tuleb ikka ja jälle nähtavale, et anda võimalus  tervenemiseks. Laheduseta ja lahtimõtestamata probleemide kuhjumise tagajärjeks on aga depressioon.

Vikipeedia annab depressioonile järgmise selgituse – depressioon ehk masendus on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Depressiivsete häirete mitmed sümptomid esinevad depressiooni põdevatel inimestel peaaegu iga päev, nädalate, kuude ja aastate kestel. Depressioonihaige keerutab oma peas negatiivseid mõtteid ringi, justkui alateadlikult otsides võimalust nende tervendamiseks, kuid tal puudub teadlikkus sellega hakkama saamiseks. Kui need negatiivsed mõtted ja tunded aga väga pikaks ajaks kehasse jäävad, on tagajärjeks reaalsed füüsilised haigused.

Ärevushäire on tihedas seoses depressiooniga ning nende seisundite vahel vahetegamine keeruline ka kogenud psühhiaatrile või psühholoogile. Kui depressioon on „liiga palju minevikku”, siis ärevust võiks kokkuvõtvalt iseloomustada kui „liiga palju tulevikku”. Mõlemad seisundid häirivad olulisel määral nende all kannatajate elukvaliteeti ja isegi eluga toimetulekut, kuni selleni välja, et sellest elust soovitakse lahkuda omatahtsi.

 

Antidepressantide lõks

„Ametlik” meditsiin käsitleb neid probleeme valdavalt läbi medikamentoosne lähenemine, mis sisuliselt vaid maskeerib probleemi ja hoiab meid passiivses mugavustsoonis, seda kõike aga organismi mürgitamise arvelt. Kõikidel rohtudel on kõrvalmõjud ja kui rohtusid tarvitada pikemat aega, siis on see ülimalt ohtlik meie tervisele ja tagajärjeks võivad olla erinevad haigused. Lugedes mitmete antidepressantide infolehti, siis kõrvalmõjude hulgas on nimetatud depressiooni süvenemine, enesetapukalduvuse suurenemine ja isegi ka teiste tapmise mõtted, mida teinekord ka täide viiakse. Mõtlemapanev fakt on, et valdavalt on USA-s nn. „koolitulistamisi” toime pannud noored olnud antidepressantide tarvitajad. Antidepressantidest loobuda püüdnud inimesed räägivad oma kannatustest õuduslugusid.

Inglismaal viidi läbi uuring nende seas, kes on kogenud antidepressantide võõrutusnähtusid ja tulemused olid üsna masendavad:

-47% inimestest kogesid antidepressantide võõrutusnähtusid kauem, kui üks aasta

– Võõrutussümptomite raskusi hinnati skaalal 0-10, kus 0 oli kõige kergem ja 10 kõige raskem – keskmiseks punktisummaks tuli 9

– 25% pidid tööst määramata ajaks loobuma tänu võõrutussümptomitele, kuna olid kaotanud töövõime. Grupis, kus antidepressantidele oli lisatud muid ravimeid oli vastav protsent 36%

– 64% ütlesid, et ei saanud oma arstilt mingisugust infot ei antidepressantide kõrvalmõjude ega ka võõrutusprobleemide kohta

Antidepressantide näol on seega tegemist ohtlike preparaatidega, mis esiteks ei toimi, nagu neid reklaamitakse (uuringute põhjal ei ole nende mõju parem platseeboefektist), teiseks kaasnevad riskid on aga vägagi suured ja kolmandaks juhitakse inimene eemale tõelistest lahendustest. Probleemide eitamine ja sümptomite maha surumine teevad meist nõrgad, elujõuetud inimesed. Probleemidele otsa vaatamine ja nendega teadlikult tegelemine aga hoiab meid kontaktis ise endaga ja kohal oma elus, see võimaldab meil olla terve ja sitke suhtudes ilmnevatesse probleemidesse kui väljakutsetesse.

Kuna psühhotroopsetest medikamentides loobuda on väga raske ja inimestele tunduvad need odavate (Haigekassa maksab ju poole hinnast) lahendustena, mida võiks kasutama jäädagi, siis on tähtis teadvustada selle näilise odavuse tegelikku hinda – nii on uuringud näidanud („Psühhotroopsete medikamentide kantserogeensus”, Amerio jt.), et  psühhotroopsed medikamendid kestval tarvitamisel suurendavad märgatavalt ka vähki haigestumise riski.

Tähtis on teada, et paljud meie hingehädad on seotud sünniga  ja varases lapsepõlves üleelatud stressidega. Kahjuks vaid väga vähesed on nendest stressidest puudutamata. Sisuliselt iga haiglasünd (ka pealiskaudsel hinnangul kõige paremini kulgenud sünnitus)  on stressisünd juba seetõttu, et võõraste inimeste juuresolek ja ere valgus tekitavad sünnitajas stressi ja see kandub üle ka beebile. Lisame sinna võõrad kummikindas käed ja emast eraldamise protseduurideks nagu kaalumised mõõtmised jms. ja otsese vägivalla ja valu tekitamise (vaktsineerimine), mis kõik on stress vastsündinule. Veel eraldi tõsine teema on kirurgiline sünd läbi nn. Keisrilõike. On keegi lapselt küsinud, mida nad sealjuures tunnevad? Kus on veendumuse, et  neid allasurutud stresse saab tervendada tabletiga, loogika? Seega saame sünnistressi või mingi lapseea psühhotrauma läbielanute puhul kasutada samamoodi terminit Traumajärgne Stressisündroom (PSTD ehk Post Traumatic Stress Disorder), mida on üldiselt kasutatud siiani vaid sõjakoledusi näinud sõdurite puhul. Kuna stressis on suur osa inimestest, on meil ka stressist haige ühiskond.

 

Lahendused iseendas

Uskumatu tõsiasi on ka see, et meie haridusprogrammis ei ole kohta ei enese tundma õppimisele ega ka enese juhtima õppimisele. Seetõttu ei teagi me, et ise oleme oma probleemide põhjustajad, sest oleme vastu võtnud otsuseid ja valinud just selliselt mõelda. Mõttel on aga kandev roll elus, mõtetega loome elu. Me ei tea ka seda, et meie keha mäletab neid negatiiveid tundeid ja emotsioone ja tänu sellele on võimalik teadlikult need üles kergitada ja muuta. Inimene on isetervenev. Kõik mis vajab tervendamist tuleb nähtavale seni, kui see on tervendatud ja siis kaob. Kõik mida me vajame on tunda loodusseadusi ja õppida ennast tundma, aga kõigepealt võtma vastutuse oma elu ja tervise eest ise enda kätte. Uskumatu  on, kui vähe me tegelikult ise ennast tunneme. Me võime lõpetada ülikoole, kuid ise enda tundmisele ei vii see sugugi lähemale ja nii me kordame põlvest põlve oma suguvõsa, perekonna eludraamasid.

Oluline on teada, et kõik, mis meie sünnijärgses elus toimub, on meie enda looming. Siit algab vastutuse võtmine. Olles teadlik, et olen oma elus toimuva ise loonud, saan seda ka ise  muuta. Kas loomine on toimunud teadlikult või mitteteadlikult, selles on küsimus. Eesmärgiks võiks olla  teadlik loomine. Eriti oluline on tähelepanu alla võtta just ennast vähendavad ja kahjustavad mõtted, meie varjupool, sest selle all on kinni suur osa meie loovenergiast, meie vägi. See, kuidas ma suhtun endasse, on see kuidas ma suhtun tegelikult ka teistesse. Ei olegi nii väga lihtne panna tähele mida ma tegelikult mõtlen, sest mõtted on nagu kiirrongid mis kihutavad ülihelikiirusel ja katsu siis neid tabada. Kui mõtteid ei suuda tabada siis võib näha oma loomingut inimestelt saadud tagasipeegeldustelt ja elus toimuva kaudu, aga seegi ei ole algajale sageli jõukohane. Hea uudis on, seda saab kogenud terapeudi abiga õppida.

Hinga Hing Terveks

Iidsetes religioonides olid preestrid ka tervendajad. Kõige tähtsamaks ei peetud aga taimse ravi või kirurgiaga tegelenud preestreid, vaid sõnaga ravijaid, ehk siis teadvuse ja alateadvuse mõjutajaid. Kui paljud meie arstid oskavad seda kunsti?  Nii arst Luule Viilma kui teadjamees  Gunnar Aarma on väitnud, et hea tervise ja õnneliku elu alus on õige mõtlemine, õige hingamine, õige toitumine ja õige liikumine, kõige olulisem nendest  aga ülekaalukalt ikkagi mõtlemine ja hingamine.

Kuulus psühhiaater Carl Jung on öelnud: “Kuni me ei tee alateadvuses olevat teadvustatuks, juhib see meie elu ja siis nimetame me seda saatuseks.” Dr. Jungi kirjutatu tähendab, et kui saame teadlikuks meid juhtivatest alateadvuslikest jõududest, kogeme vabadust  ja omandame võime iseennast ja läbi selle oma elu ise teadlikult juhtida.

Maailma ühe tuntuima hingamisterapeudi (Binnie A. Dansby) õpetus (Algallikka Protsess ja Hingamistöö) töötab mõtte ja hingamisega. Selle alusel ja muid teraapiaid kombineerides loodud TERVENDAVA HINGAMISE programm võimaldab tervendada seda „saatust” ehk oma elu ise luua.

Kõik mida sa vajad, on võtta vastutus, otsustada ja tulla, me juhatame sind su enda juurde tagasi! See on medikamentidevaba ja väga tõhus. Tegemist on protsessiga, seepärast varuge kannatust. Mõnikord võivad muutused tulla pisikeste sammudega. Igal inimesel on see protsess isemoodi kuid mitte keegi ei saa öelda, et muutused ei toimuks. Jah, sa vajad aja võtmist ise enda jaoks ja seda esialgu regulaarselt igal nädalal. Peale 10ndat korda tavaliselt toimub teadvuses nihe ja sa hakkad taipama.   Meie programm sisaldab ka õige toitumise ja õige liikumise alused ning annab teile suurepärase aluspõhja ehk vundamendi ise oma elu loomiseks.