Refleksoloogia
REFLEKSOLOOGIA ehk tsooniteraapia selle tänapäevases mõttes sai alguse 1920-ndatel aastatel USA-s, kus nina-, kurgu-, ja kõrvaarst dr. William Fitzgerald arendas välja omaette tervikliku teraapia viisi. Meetodil on aastasadadepikkune ajalugu ning see põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnale kindlatesse tsoonidesse. Tähtsamad terviklikud tsoonidesüsteemid on jalalabal, säärel, reiel, kehal, kõrvas ja koljul. Mingi organi ala- või ületoime väljendub vastavas tsoonis kas valuna, naha- või koemuutusena. Need muutused võivad olla tagajärg pikast haigusest, liigsest koormusest ja üleväsimusest, vigastusest, traumast või põletikust. Teraapia käigus refleksoloog masseerib kätega erinevaid kehapiirkondi ning vastavaid muutusi (valu, nahamuutused) leides saab informatsiooni organismi hetkeseisundist aga ka kroonilistest ja läbipõetud haigustest. Valusa tsooni mõjutamise kaudu stimuleeritakse inimese kompensatsioonimehhanisme, et organism suudaks ise taastada oma tasakaalu.
Teraapia eesmärgid ja mõjud:
- rahustamine, lõdvestamine, lõõgastamine
- vereringe aktiviseerimine, elavdamine
- valu vaigistamine
- ainevahetuse parandamine
- lihasjäikuse, -pingete vähendamine
- immuunsüsteemi tugevdamine
- hormonaalsüsteemi tasakaalustamine
- enesetunde parandamine
- eneseväärikuse tõstmine
Abi on saadud ennekõike niisuguste seisundite korral, mis nn. Tavameditsiinile raskesti alluvad: näiteks allergiad, migreenid, seisundid mille puhul on kaebused ebamäärased – üldised liigese- ja lihasvalud, väsimus jms.
Teraapia kestvus sõltub probleemist, tavaliselt on teraapia 45 minutist kuni 80 minutini.
Raviseansside arv on samuti probleemi raskusest sõltuv, miinimumiks võiks pidada 2-3 seanssi. Suhtelisteks vastunäidustusteks on rasedus, pahaloomulised kasvajad.
Tuleb rõhutada, et ükski teraapia ei korva tervet eluviisi, piisavat und, liikumist ja tervislikku toitumist.
