Home

Villa medica

Eng  |  Rus  | Est | Fin | Sve |  Deu
 

Ristatisideme rebend

 

Mis on ERS funktsioon?

 

ERS kulgeb põlveliigeses sääreluu eesmisest osast reieluu tagumisse ossa põlve keskosas ja vastutab põlveliigese eesmise stabiilsuse eest: et liigese alumine osa ei nihkuks ette.

 

Mis ja kuidas  juhtub ERS  vigastus?

 

Sagedasim vigastuse põhjus on kontaktspordialad või mäesuusatamine, kus vigastus tekib väänamis-nihkumis  või ülesirutus mehhanismi kaudu. Reeglina rebeneb side ise, kuid lastel ja vanemas  eas võib tekkida  ERS rebenemine sääreluult koos luutükiga.

 

Kaasuda võivad erinevate põlveliigese siseste (meniskid,kõhred), liigeseväliste (külgmised sidemed)  pehmete kudede vigastused aga samuti luumurrud.

 

Värske vigastuse korral esineb reeglina veriliiges ja ebastabiilsuse tunne(jalg läheb välja).

 

Kuidas diagnoositakse ERS  vigastus?

 

Oluline vigastuse äratundmisel on:

 

 

  • hinnata vigastuse mehhanismi ja vigastusjärgset kulgu (korduv liigese „välja käimine"?)
  • ebastabiilsuse hindamine : selleks võrreldakse teatud testidega põlve stabiilsust võrreldes terve jalaga

 

Röntgenülesvõttel võib hinnata sideme vigastust koos luukilluga

 

MRT (magnetresonants tomogramm) on vajalik juhtudel, kui vigastuse ulatust  ei  õnnestu arstil muul moel täpsemalt hinnata.

 

Mis juhul peab ERS vigastust opereerima?

 

Igat ERS vigastust opereerima ei pea!

 

Opereerimiseks põhjuse määramisel  jaotatakse vigastatud vastavalt vigastatu aktiivsusele kolme gruppi:

 

 

  1. tipptasemel kontaktspordiala sportlased, kelle sportlikut aktiivsust antud vigastus suure tõenäosusega segab: opereeritakse vigastuse varajases perioodis
  2. füüsiliselt aktiivsed inimesed, kelle sportlikul aktiivsusel, vaatamata taastusravile ja erisidemete kasutamisele, esinevad ebastabiilsuse nähud: soovitatakse operatsiooni 2 ebastabiilsuse episoodi kordudes
  3. inimesed, kellel esinevad tavaelus või tööl ebastabiilsuse hetked

 

Miks opereeritakse ERS vigastust?

 

Püsival ebastabiilsuse nähtude esinemisel on suur oht vigastatada meniskeid ja kõhrepindasid, mis viib liigese pöördumatute muutuste tekkele ehk artroosile.

 

Kuna opereeritakse ERS?

 

Reeglina ägedas faasis ERS ei opereerita, kuna ta võib osaliselt ise tagasi fikseeruda ja tagada vajaliku põlve stabiilsuse

 

Ägedatel juhtudel operatsiooni vajadusel teostatakse soovitavalt 2 nädala jooksul vigastusjärgselt

 

Muudel juhtudel 2 - 3 kuud peale taastusravi lõpetamist ebastabiilsuse nähtude püsimisel

 

Kuidas teostatakse operatsioon?

 

Tavaliselt teostatakse operatsioon artroskoopiliselt.

 

Kuna rebenenud sidet tagasi õmmelda ei õnnestu (v.a. kui luutükiga vigastus), siis teostatakse kõõluse plastika, milleks võetakse patsiendi enda kõõlused (autotransplantaat):

 

 

  1. reie tagaosast semitendinosus ja gracilis kõõlus, millest tehakse 4 kordne kõõlus: selleks tehakse ca 3 cm lisalõige sääre ülaosa siseküljel kõõluste kinnituskohas, kus eriinstrumendiga prepareeritakse kõõlused
  2. põlvekedre kõõluses kesosast koos luutükkidega põlvekedre ja sääre kinnituskohtadest: lisalõiked tehakse reeglina kõõluse ülemises ja alumises kinnituskohas

 

Sääre ja reieluusse puuritakse luukanalid ja artroskoopiliselt viiakse uus kõõluse tranplantaat liigesesse ja kinnitatakse raviasutuses kasutusel olevate kinnitusvahenditega.

 

Kaasuvad meniski ja kõhre vigastused ravitakse samaegselt operatsiooni käigus.

 

Kasutusel on ka doonortransplantaadid, kuid selle kasutamise võiamlusel räägib täpsemalt opereeriv arst patsiendiga

 

Millised on operatsiooni riskid?

 

Lisaks üldriskile nagu veriliiges, infektsioon võib esineda ERS – plastika operatsioonidel:

 

 

  •  operatsioonijärgne liikuvuse piiratus
  • tranplantaadi ülevenitus ja sellest tingitud uue ebastabiilsuse teke.

 

Tüsistuste ärahoidmiseks on oluline järgida operatsioonijärgseid ortopeedi ja taastusravispetsialist soovitusi.

 

Milline on operatsioonijärgne käitumine?

 

Operatsioonijärgne taastumine toimub koostöös taastusravi spetsialistiga

 

Eesmärk on varajane liigesfunktsiooni taastamine: liikuvuse operatsioonijärgne piiramine erisidemetaga pole reeglina vajalik.

 

Koheselt operatsioonijärgselt on oluline külmakoti kasutamine pidevalt esimese 5 päeva jooksul turse ärahoidmiseks ja valuvaigistav ravi

 

Käimine karkudega ja osalise koormusega on soovitav ca 2 – 3 nädala jooksul, kuni tunnete end kindlalt käies.

 

Täisliikuvus liigesest saavutatakse 2 kuu jooksul.

 

Kontrollitavad spordialad nagu jooksmine ja ujumine on võimalik ca 3 kuu pärast

 

Kontaktspordialad 6 – 8 kuu pärast.

 

Haiglas viibimine on erinev ja tavaliselt on 1 – 3 päeva.

 

Töövõime taastumine istuval tööl: 2 – 3 nädalat

 

Töövõime taastumine  seisval ja füüsilisel tööl: 2 – 3 kuud

 


Millised on operatsiooni tulemused?
 

 

ERS plastika mõte on taastada põlveliigese stabiilsus ja koos sellega ka patsiendi tagasipöördumine endise aktiivsuse tasemele.

 

Reeglina 90%  tavaelus,  - spordil ja 80% kontaktspordialadega tegelevatest inimestest saavutab oma endise aktiivsuse.
 

 

Kaugtulemused (5 – 10 aastat hiljem) olenevad tihti liigese üldisest kahjustusest kaasuvate vigastuste ulatusest aga samuti ka sportlikust aktiivsusest.