Home

Villa medica

Eng  |  Rus  | Est | Fin | Sve |  Deu
 

Imiku arenguetapid esimesel eluaastal

Pärast sündi peab imik hakkama rinda pistma mitme ülesandega: saavutada kontroll enda lihaskonna üle, hakkama saada gravitatsioonijõuga ning keha liikuma panemisega läbi kontrollitud mustri. Igakuiselt läbib laps mitmeid verstaposte, mis aitavad last nende ülesannetega hakkama saada. Lisaks panevad esimesel eluaastal läbiharjutatud tegevused aluse tulevasele motoorsele arengule ning isegi rühile.

 

Esimesel elukuul peab laps kõhuli olles tõstma kergelt pead aluspinnalt, et vajadusel vabastada enda hingamisteid. Valdavaks on fleksioonasend – lapse käed ja jalad on painutatult keha juures, meenutades looteasendit. Laps reageerib visuaalsele ja helilisele stimulatsioonile, kuid tuleb meeles pidada, et lapse vaateväli on 10-25 cm raadiuses. Last selili pannes avaldub keha erinevate segmentide vahel asümmeetria. Näiteks pead ühele poole keerates painutuvad vastaskehapoole käsi ja jalg (nn. vehkleja asend). Need on kaasasündinud refleksid (primitiivsed refleksid), mis avalduvad eri etappidel esimese eluaasta jooksul. Olemuselt on nad ümbritsevast maailmast infot koguvad, toitu otsivad ja imikut kaitsvad. Neid alustatud liigutusi hakkab laps esimesel eluaastal jõuliselt harjutama, muutes need aja möödudes juba automaatseks. Esimese kuu lõpuks peaks laps hoidma lõuga lühiajaliselt üleval.

 

Teisel elukuul areneb edasi kõhuli asendi kontroll. Pea hoid kõhuli muutub kindlamaks, mis omakorda paneb aluse lülisamba kaelaosa kumerusele. Kehatüve tugevnemisega areneb toetus küünarvartel ning laps on võimeline ajaliselt kauem püsima kõhuli asendis.

 

Kolmandaks elukuuks peaks olema pea kontroll juba kindel ja laps hoiab ennast küünarvartel probleemideta. Laps omandab oskuse keerata selili asendist kõhuli üle mõlema külje, mõni laps võib vajada väikest abi. See oskus areneb kindlalt välja 6ndaks elukuuks. Selili asendis painutab laps jalgu ning haarab enda põlvedest. Sellega aktiveerib laps enda seljalihased ning saab teadlikumaks oma teistest kehaosadest – jalgadest. Selili olles toob käsi ees kokku, haarates enda ees olevaid objekte ja tuues neid suhu. Kui last tõmmata selili asendist kätest, hoiab laps kindlalt pead õlgade vahel, aidates istuma tulemisele kaasa. Näeb objekte umbes 90 cm kauguselt.

 

Neljandal elukuul istub laps, kui teda toetada puusadest. Selg on istudes kumer ja iseseisev kontroll selle asendi üle puudub. Selles vanuses arendatakse edasi oskusi, mis on juba varasemalt omandatud. Kaob üks mitmest primitiivsetest refleksides – haaramisrefleks. Laps haarab teadlikult enda ees olevaid objekte nii selili kui kõhuli asendis. Oskus esemetest tahtlikult lahti lasta areneb alles 14. elukuuks.

 

Viiendal elukuul tõstab laps selili olles pead. Kuna selles vanuses on omandatud meisterlikult kõhuli keeramine, muutub selili asend vastumeelsemaks. Kuid selili olles püüavad lapsed enda varbaid, mis kuuendaks elukuuks ka oma tee suhu leiavad. Kõhuli olles areneb toetus sirgetel kätel, mis on esimeseks sammuks käpuli asendisse minemisel. Laps reageerib vanema häälele aktiivselt emotsiooniga, imiteerib.

 

Kuuendal elukuul on aktiivne istumistasakaalu harjutamine. Iseseisvalt veel istuma ei minda. Kui istudes peaks tasakaal kaduma, asetab laps enda kaitseks käed ette ning külgedele. Omandatakse esimene aktiivne liikumismuster – pivoteerimine ehk kõhuli olles ümber oma kesktelje pöörlemine. Mõned lapsed omandavad oskuse kõhuli roomata.

 

Seitsmendal elukuul istub laps ilma abita, seega on käed vabad mänguks. Võimeline istumisest minema üle mõlema külje kõhuli, siirduma käpuli asendisse (neljapunktitoetus). Haaramine muutub spetsiifilisemaks.

 

Kaheksandal elukuul omandab laps teadliku kõhult seljale keeramise, tuleb selili asendist istuma. Laps roomab aktiivselt käpuli asendis, haarab enda ees olevaid esemeid.

 

Üheksanda ja kümnenda elukuu vahel hakkavad lapsed toe najal läbi poolpõlvituse püsti tõusma, oskuse ja keha kontrolli arenedes teostavad toe najal külgsamme. Käpuli asend areneb tihtipeale „karukõnniks“, kus laps käpuli olles lükkab jalad sirgeks ja tuhara üles.

 

Üheteistkümnenda ja kaheteistkümnenda elukuu vahel teevad paljud lapsed oma esimesed sammud, mis arenevad kindlaks kõnniks välja umbes 18. elukuuks. Imiteerivad kõne, millele lisavad üksikuid sõnu. Laps on võimeline kükitama iseseisvalt täistallal.

 

Tähelepanekud:
 

  • Kui 3 kuune laps ei suuda hoida pead ega toetuda küünarvartele, käed pidevalt rusikas, pea ja keha asümmeetriline.
  • Kui 6 kuune laps ei hoia toetatud istumises pead, toetatud püstiasendis ristab jalad, kannad ei puutu aluspinnale.
  • Kui 8 kuune laps istub ümara seljaga, ei kasuta käsi mänguks, kätest tõmmates ei hoia pead, püsti asendis „ei võta jalgu alla“
  • Kui 12 kuune ei tõuse toe najal püsti, suu on pidevalt avatud, suurenenud ilavool.
     

Jaanika Kukk, Villa Medica füsioterapeut

 

Aja beebide füsioteraapiasse saad broneerida siit.